Muuseumi ringkäigul jutustame piiritusetööstuse ajalugu ammustel aegadel ja tänapäeval nii Moel, kui Eestis.
Võimalus on näha ajaloolist viinakööki, uut destilleerimiskoda, piiritusevabriku meistrituba ja sõita keedutõrres liftiga ning veel palju põnevat. Vanemad eksponaadid on pärit 19. sajandist. Väga detailne on Viktor Kirsilo poolt loodud viinavabriku makett.

Ringkäigul, “Peenviinavabrik läbi aja”, on huvitav võimalus näha koos giidiga, kuidas täna Moe Peenviinavabrikus elu käib.
Läheme 1991. a ehitatud vabriku kontori Nostalgia baari, talveaeda ja endise juhi Antropovi kabinetti. Näeme piirituse ajaloole pühendatud kivi, mis asub tornelamut meenutava 1981 aastal valmistatud uue rektifikatsiooni tsehhi ees. Meenutame 19. aprillil 1977 aastal Moe traagilist lennuõnnetusest ja palju veel põnevat.

Mati Mikalai (klaver) 

Kavas: 

Claude Debussy (1862–1918) – Bergamo süit
Paul Hindemith (1895–1963) – Süit 1922: Marss, Nachtstück., Ragtime
Alberto Ginastera (1916–1983) – Kolm Argentiina tantsu

Mati Mikalai on esinenud solistina orkestrite ees nii Eestis kui mitmel pool Euroopas. Tema soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Liszti ja Beethoveni ning eesti heliloojate klaverimuusika. “Klassika on Moes” kontserdil esitab ta armastatud prantsuse helilooja Claude Debussy kuulsat “Bergamo süiti”, mille üks osa “Kuuvalgus” on küll kõigi muusikasõprade poolt teada tuntud. Lisaks kuuleb kontserdil argentiina helilooja Alberto Ginastera kolme “Argentiina tantsu” ning 1922 aastal kirjutatud saksa helilooja Paul Hindemithi süiti, mille äärmiste osade inspiratsiooniks on stiliseeritud moetantsud fokstrott ja ragtime.

Liis Jürgens (harf)

Kavas eesti ja prantsuse muusikat harfile:

Johann Sebastian Bach (1685–1750) – I Süit BWV 1007 – Prelüüd (harfile Liis Jürgens)

Alphonse Hasselmans (1845–1912) – Allikas op. 44

Lauri Jõeleht (1974) – Stella Matutina (harfile Liis Jürgens, versiooni esiettekanne)

Claude Debussy (1862–1918) – Arabesk   

Pärt Uusberg (1986) – Loviisa meeleolu (harfile Liis Jürgens)

Henriette Renié (1875–1956) – Legend 

Arvo Pärt (1935) – Variatsioonid Arinushka tervekssaamise puhul 

Liis Jürgens (1983) – Vabaimprovisatsioonid

Kontserdile on pealkirja andnud prantsuse imelapsest harfimängija, helilooja ja harfiinnovaatori Henriette Renié teos “Legend”, mille autori nimi sai ise sünonüümiks legendile. Kavas on veel teisegi prantsuse harfikoolkonna eestvedaja Alphonse Hasselmansi kontsertetüüd “Allikas”, kõrvuti eesti heliloojate harfipaladega, mille hulgas Lauri Jõelehe “Stella matutina” (“Koidutäht”) harfiseade esiettekanne. Muusikalise teekonna seovad ühte palad Arvo Pärdilt ja Pärt Uusbergilt ning Liis Jürgensi improvisatsioonid.