Klassika on Moes
Menu
Martin Karu (kontratenor)
Aare-Paul Lattik on Eesti üks väljapaistvamaid organiste ning aktiivselt esinev interpreet nii Euroopas, Skandinaavias kui ka Venemaal. Aare-Paul alustas klaveri- ja oreliõpinguid Heino Elleri-nimelises Tartu Muusikakoolis.
Oreliõpinguid jätkas Lattik prof. Hugo Lepnurme ja Andres Uibo oreliklassis Eesti Muusikaakadeemias, kus lõpetas magistrantuuri 1999. aastal. Aare-Paul on end täiendanud Prantsusmaal Lille’i konservatooriumis prof. Aude Heurtematte ja Lyoni konservatooriumis (prof. Louis Robilliard’ juures.
Samal ajal õppis ta ka Pariisi Sorbonne’i ülikooli muusikateaduskonna magistrantuuris. Aare-Paul pälvis III koha rahvusvahelisel Mikael Tariverdievi nimelisel organistide konkursil (2005) ning on Eesti noorte interpreetide konkursi Con Brio laureaat (2000) ja Eesti Kultuurkapitali interpreedi stipendiumi laureaat (2006).
Age Juurikas on orkestraalse ja sugestiivse esitluslaadiga soolopianist ning kammermuusik, kes ühendab endas Euroopa ja Venemaa klaverimängu traditsioone. Samuti on ta kirglik pedagoog, kellel on õpilasi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui Tallinna Muusika- ja Balletikoolis.
Ta on esinenud soolokontsertidega ja kammerkoosseisudes mitmete eesti ja välismaiste tuntud interpreetidega pea kõikjal Euroopas ja Põhja-Ameerikas ning soleerinud mitmete orkestrite ees solistina (sh ERSO, TKO, PLO , Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Ukraina Rahvuslik Akadeemiline Sümfooniaorkester). Ta on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Kaspars Putniņš, Arvo Volmer, Risto Joost, Kaspar Mänd jpt.
Age Juurikas on pärjatud mitmete väärikate auhindadega nii Eesti kui rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti on ta pälvinud mitmeid mainekaid tunnustuspreemiaid Eestis nagu näiteks “Neeme Järvi nimeline preemia” 2003 ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia “Age Juurikas kui aktiivne ning isikupärane solist ja ansamblipartner” 2014. aastal.
Age Juurikas alustas muusikaõpinguid 4-aastaselt Tallinna Muusikakeskkooli eelklassis. Lõpetanud sama kooli 1998 prof Toivo Nahkuri klaveriklassis, suundus ta edasi Eesti Muusika- ja Teatrivakadeemiasse ja jätkas õpinguid prof Peep Lassmanni juhendamisel. Samaaegselt õpingutega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias täiendas ta end vahetusüliõpilasena Helsingis Sibeliuse akadeemias (prof Liisa Pohjola ja prof Matti Raekallio juhendamisel) ja Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (prof Kalle Randalu juhendamisel). 2003–2007 õppis ta Moskvas Tšaikovski-nimelises konserva- tooriumi aspirantuuris prof Vera Gornostajeva ja tema assistentide Sergei Glavatskihi, Darja Petrova ning Maksim Philippovi juhendamisel. Olulise õpetaja ja nõuandjana on tema kõrval olnud ka prof Matti Reimann.
Age Juurikase lemmikrepertuaar pärineb XX sajandi I poolest, huvitub ka kaasaegse muusika esitamisest ja teeb koostööd mitmete heliloojatega. Oma kontserdikavasid kujundades on ta püüdnud ujuda vastuvoolu – mitte jääda klassikaliste paljumängitud teoste raamistikku vaid leida oma kavades alati koht värskemale ja vähemesitatud muusikale.
Ta on osalenud mitmetes suuremahulistes kaasaegse muusika projektides, nagu Grisey “Vortex temporum”, Stockhauseni “Mantra” ja Toivo Tulevi klaverikontserdi “Nada” ja Tatjana Kozlova-Johannese klaverikontserdi “Blow your house down” esiettekanne. Age Juurikas on salvestanud ERR arhiivi kõik Mart Saare klaveriprelüüdid, Skrjabini ja Albénize klaveriteoseid ning erinevates koosseisudes uuemat eesti kammermuusikat.
Alates aastast 2017 on Age ERP artist.
2018 aasta alguses ilmus temalt debüütalbum “The Soul of Fire”, mis pälvis Aasta Kammermuusika albumi tiitli.
Marcel Johannes Kits (1995) on üks tuntumaid ja väljapaistvamaid Eesti tšelliste. Ta on võitnud I koha nii ETV telekonkursil „Klassikatähed“ (2013) kui ka Eesti keelpillimängijate konkursil (2015). 2016 võitis ta I koha Johannes Brahmsi nim konkursil Austrias ning 2018 I koha George Enescu nim konkursil Rumeenias; 2019 jõudis ta Saksamaal ARD konkursi poolfinaali.
Käesoleval hooajal esineb Marcel Müncheni kammerorkestri, Novosibirski kammerorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja ERSO ees. Eelmisel hooajal soleeris Marcel koos Moskva riikliku kammerorkestriga Moskva konservatooriumis, George Enescu filharmoonia orkestriga Bukarestis, Peterburi sümfooniaorkestriga Peterburi filharmoonia suures saalis, mängis kammermuusikat Hamburgi Elbphilharmonie suures saalis ja Berliini filharmoonias.
Marcel on esinenud solistina ka ERSO, Läti rahvusliku sümfooniaorkestri, Jeruusalemma sümfooniaorkestri, Kymi Sinfonietta, Müncheni kammerorkestri, Württembergi filharmoonia sümfooniaorkestri, Südwestdeutsches Kammerorchester Pforzheimi, Pärnu Linnaorkestri, Jena filharmoonia sümfooniaorkestri, Iisraeli sümfooniaorkestri Rishon LeZion, Liepaja sümfooniaorkestri, Bad Reichenhalli filharmoonikute ja Orchestra Ensemble Kanazawa ees.
Ta on osalenud Arvo Pärdi lastelaulude CD salvestamisel (2015) ja Deutsche Stiftung Musiklebeni kammermuusika CD-de salvestamisel (2016, 2017 ja 2018). Alates 9. eluaastast on Marcel mänginud klaveritrios Robert Traksmanni ja Rasmus Andreas Raidega.
Marcel alustas tšelloõpinguid 5-aastaselt, õppis Tallinna muusikakeskkoolis Laine Leichteri juures, seejärel Mart Laasi käe all. Alates 2014. aastast õppis ta Saksamaal Trossingeni muusikaülikoolis prof Francis Goutoni juhendamisel, 2018. aastast Berliini kunstiülikoolis prof Jens Peter Maintzi tšelloklassis. Ta on täiendanud end arvukatel meistrikursustel: Steven Isserlis, professorid Ivan Monighetti, László Fenyö, Wolfgang Emanuel Schmidt, Wen-Sinn Yang, Jan-Erik Gustafsson, Marko Ylönen, Maria Kliegel, David Geringas, Henry-David Varema jpt. 2010–2014 sai Marcel täisstipendiumi osalemiseks Astona rahvusvahelistel suvekursustel Šveitsis. Marcel on Liechtensteini muusikaakadeemia ja Eesti Interpreetide Liidu stipendiaat, 2019 pälvis ta EIL-i auhinna „Aasta Interpreet“ ja Kultuurkapitali „Ela ja sära“ stipendiumi.
Marcel Johannes Kits mängib Francesco Ruggieri 1674. aastal Cremonas valmistatud tšellol ja kasutab Prantsuse meistri Victor Fétique’i umbes 1900. aastal valmistatud poognat.
Need on tema kasutusse andnud Saksa fond Deutsche Stiftung Musikleben.
Mari Poll on nii solisti kui kammermuusikuna andnud kontserte pea kõikjal Euroopas, Uus-Meremaal ja USA-s. Ta on soleerinud mitmete orkestrite ees, sealhulgas Pariisi Filharmoonia orkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Leedu Riiklik Sümfooniaorkester, Norra Raadio orkester, Stavangeri Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Trondheimi
Sümfooniaorkester, Pärnu Linnaorkester, RCM Nüüdismuusika ansambel. Mari Polli esinemised on viinud teda maailma suurtesse kontserdisaalidesse, nagu Wigmore Hall,
Elbphilharmonie, Berliini Kontserdimaja, Cadogan Hall, Philharmonie de Paris, Bridgewater Hall, Oslo kontserdimaja, Flagey kontserdisaal, Casa da Musica jt.
Mari on salvestanud Warner Classicule (endine EMI Classics) EMI Digital Debut raames. Aastal 2017 tuli Maril koostöös Mihkel Polliga välja CD „Mari & Mihkel Poll – Works for
Violin and Piano“, mille andis välja plaadifirma DUX. Eelmainitud plaat pälvis ka Eesti Muusikaauhindade 2018 Aasta kammermuusika albumi tiitli. Mari Poll on võitnud ka mitmeid auhindu nagu Tagore kuldmedal Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis, mille andis isiklikult üle HRH Kuningas Charles. Lisaks on ta saavutanud esikoha CSMUNICAJA solistide konkursil 2011, III koha Vibrarte rahvusvahelisel viiuldajate konkursil Pariisis 2011, esikoha Derek Butleri nimelisel London Prize konkursil 2011. Mari annab regulaarselt kontserte koos Poll-Varema-Poll trioga, kes salvestas oma esimese CD aastal 2021 plaadifirmale DUX (Estonian Piano Trios). Aastal 2023 autasustati Poll-Varema-Poll triot ka Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga.
Mari on vanemlektor Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. Mari on töötanud kontsertmeistrina Rahvusooper Estonia orkestris (2019-2024) ja Stavangeri sümfooniaorkestris (2015-2019). Ühtlasi on ta töötanud külaliskontsertmeistrina ERSOs, Norra Kammerorkestris, Stockholmi Filharmooniaorkestris, Kristiansandi Sümfooniaorkestris, Bodo Sinfoniettas ja Norrbotten NEO kaasaegse muusika ansamblis. Mari Poll on õppinud Nõmme Muusikakoolis (õp. Leila Eespere), Tallinna Muusikakeskkoolis (õp. Tiiu Peäske, dotsent Ivi Tivik), Chethami Muusikakoolis (prof. Jan Repko), bakalaureuse- ja magistrikraad ning Artist Diploma Junior Fellowshipi programmis Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis (prof. Jan Repko ja prof. Radu Blidar), solisti diplom Norra Muusikaakadeemias (prof. Peter Herresthal).
Klassikaline akordionimängija Momir Novakovic on andnud kontserte ning astunud üles paljudel festivalidel üle maailma nii soolo- kui kammermuusikuna. Ta oli esimene klassikaline akordionist, kes esines Euroopa Parlamendis, Brüsselis. Novakovic on võitnud üle 40 auhinna rahvusvahelistel konkurssidel. Aastal 2008 saavutas ta esikoha „Coupe Mondiale” klassikalise akordioni konkursil Glasgows ning teise preemia rahvusvahelisel akordionistide konkursil „Citta di Castelfidardo” Itaalias. Aastal 2011 pälvis Novakovich oma saavutuste eest Lugano Suursaadikute Klubi auhinna ja aastal 2014 saavutas ta teise koha Lugano Konservatooriumi konkursil „Prix Credit Suisse”. Momir Novakovic on olnud ansamblite Trio Ambassador, Balù ja 900 e presente liige ning teinud koostööd kaasaegse muusika heliloojatega nagu Nadir Vassena, Wolfgang Rhim, Mattias Steinhauer, Giovanni Santini, Alessio Sabella, Tamara Basaric jt. Momir Novakovic lõpetas kiitusega Serbia prestiižseima akordionikooli, Kragujevaci muusikakooli maailmakuulsa õppejõu Miljan Bjeletici käe all. Hiljem jätkas ta Conservatorio della Svizzera Italianas, Luganos, kus pälvis magistrikraadi. Tema õpinguid ning muusikuteed on sponsoreerinud Fritz Gerber Foundation ja Tema Kuninglik Kõrgus Jugoslaavia printsess Elisabeth. Momir Novakovic mängib akordionimudelil „Spectrum”, mille on valmistanud Bugari Armando Accordions Castelfidardos, Itaalias.
Sten Heinoja on üks Eesti säravamaid muusikuid, rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud pianist, kes esineb regulaarselt kammer- ja sooloartistina kõikjal maailmas. Viimaste aastate jooksul on ta üles astunud Indias, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Iisraelis, Venemaal, Jaapanis ja paljudes Euroopa riikides. Heinoja interpretatsiooni iseloomustab emotsionaalne intelligentsus, tervikuhaare ja sügav muusika arenguvõimaluste tunnetus. Tema mäng on läbimõeldud ja õhinast pakatav. Just siiras õhin muusikast on see, mis lummab ning kutsub kuulama.
Heinoja esineb pidevalt nii soolo- kui ka kammermuusikuna erinevate koosseisude ja lavapartneritega ning ta iga-aastane repertuaar on väga mitmekülgne. Tema muusikalisele lähenemisele on omane delikaatse kõla taotlus. Oluline koht tema repertuaaris on Viini klassikute ja 20. sajandi soolo- ja kammermuusikal. Muuhulgas on ta enda soolokavades esitanud Mozarti, Beethoveni ja Skrjabini klaveriloomingut. Kammermuusikuna on ta ette kandnud erinevate ajastute heliloojate teoseid, nende seas 20. sajandi Prantsuse kammermuusikat (Poulenc, Debussy jt). Viimastel aastatel on ta olulisimaks lavakaaslaseks tšellist Marcel Johannes Kits. Heinoja kuulub ka viiuldaja Triin Ruubel-Lillebergi ja tšellist Theodor Sinkiga klaveritriosse Hämarik. Nende kava hõlmab teoseid klassikalisest klaveritrio repertuaarist tänapäeva uusima muusikani.
Lisaks rohkele kammermuusikale musitseerib Heinoja tihti orkestrite ees, kellest olulisimad on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Kymi Sinfonietta, Tallinna Kammerorkester, Tel Avivi ooperiorkester, Järvi Akadeemia noorteorkester, Moskva Kammerorkester, Eesti Sinfonietta, FLSO ja Jeruusalemma Sümfooniaorkester. Dirigendid, kelle käe all Heinoja on mänginud, on muuhulgas Olari Elts, Aldert Vermuelen, Andres Mustonen, Alexey Izmirliev, Eimear Noon, James Feddeck, Arvo Volmer, Tõnu Kaljuste ja paljud teised.
Heinojat on saatnud edu kodumaistel ja rahvusvahelistel konkurssidel. 2014. aastal võitis ta VIII Eesti Pianistide konkursi (lisaks omistati Heinojale 5 eripreemiat). 2016. aastal pärjati ta klassikalist muusikat populariseeriva telesaate Klassikatähed võitjaks, kus ta pälvis rohkelt televaatajate tähelepanu vahetu musitseerimisrõõmu ja kõrge kõlakultuuriga. 2018. aastal sai ta esimese koha Londonis toimunud Kendall Taylori nimelisel Beethoveni konkursil. Samal aastal valiti Heinoja osalema mainekale konkursile Honens 2018 New York’is, kus ta jõudis veerandfinaali. Niisamuti on teda saatnud edu kammermuusika konkursitel, 2020. aastal võitis tema duo viiuldaja Roberto Ruisiga maineka Swiss Ambassador Award’i.
Heinoja tundis huvi klaverimängu vastu juba varajases lapsepõlves. Näinud emaga poe vitriini taga klaverit, oli vaid kolmeaastane Sten kindel, et ta soovib seda pilli mängida. Nii alustas ta klaveriõpinguid juba 4-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis Maie Klesmenti juhendamisel. Tema haridustee jätkus samas koolis Marju Rootsi klaveriklassis, teismelisena hakkas Heinojat kaasjuhendama Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia professor Ivari Ilja, kelle klassis omandas Sten 2015. aastal bakalaureusekraadi cum laude. Heinoja õpingud jätkusid Londonis Kuninglikus Muusikakolledžis magistriõppes (juhendajad professor Vanessa Latarche ja Sofya Gulyak), mille läbimiseks omistati talle täisstipendium. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi ja 2018. aastal artistidiplomi, mõlemad cum laude. 2021. aastast omandab Heinoja doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, uurides Mart Saare modernistliku klaveriloomingu põhjal kõlaloomise võimalusi klaveril.
Toomas Vavilov lõpetas klarneti erialal 1988 Tallinna muusikakeskkooli (õp Ülo Üksik) ja 1992 Eesti muusikaakadeemia (Hannes Altrovi kl) ning 1998 samas dirigeerimise erialal (Jüri Alperteni kl). Ta on täiendanud end dirigendina Roman Matsovi ja Jonas Aleksa ning klarnetistina Karl Leisteri ja Ivan Mozgovenko juures. Võitis Eesti puhkpillimängijate konkursil 1990 II koha. Ta on töötanud 1988–2010 ERSO-s klarnetistina (oli 2004–2006 ühtlasi ERSO teine dirigent), oli 2006–2007 Vanemuise muusikajuht ja peadirigent. Ta on töötanud klarnetiõpetajana Otsa ja Elleri muusikakoolis, on aastast 2001 EMTA õppejõud. Oli 1991 festivali „Klarnet 300“ peakorraldaja, on juhendanud kursusi festivalil „Elva klarnetisuvi“. Taaselustas 2008 Eesti puhkpillimängijate konkursi. Andnud klarnetistina kontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias jm. Mänginud NYYD Ensemble’is, on YXUS Ensemble’i liige. On esinenud solistina mitmete orkestrite ees (ERSO, Tallinna Kammerorkester, Läti rahvusliku sümfooniaorkester, Läti kammerorkester, Põhja-Saksa Raadio orkester). Juhatanud Eesti orkestreid, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio koori. Tema repertuaaris on olulisel kohal eesti muusika, talle on kirjutanud klarnetiteoseid Urmas Sisask, Eino Tamberg, Ester Mägi, René Eespere ja Raimo Kangro. Salvestanud eesti helitöid ER-ile ning mitmele CD-le (Antes), sh Raimo Kangro, Ester Mägi ja Eino Tambergi autoriplaadile.
Marko Martin on Esther Honensi nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi laureaat (2000) ning Gina Bachaueri nimelise rahvusvahelise pianistide konkursi auhinnavõitja (1998). Tema pianismi iseloomustab energia ja lüürilisuse köitev harmoonia, eriti Liszti, Brahmsi ja Schuberti loomingus. Samuti on ta tunnustatud 20. sajandi muusika interpreet.
Martin on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Peep Lassmanni käe all ja Guildhall School of Music and Drama´s, kus tema õpetajaks oli Joan Havill. Ta on osalenud mitmetes meistriklassides, sealhulgas Leon Fleisher, Dmitri Baškirov, Murray Perahia, Paul Badura-Skoda.
Marko Martin on soleerinud The Philharmonia Orchestra (London), Calgary Philharmonic Orchestra, Eesti Rahvusliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri ja paljude teiste orkestrite ees ning andnud kontserte Barbican Hallis ja Wigmore Hallis Londonis, Hamburgi Musikhalles, Leipzigi Gewandhausis, Glenn Gould Studios Torontos ja mujal.
Marko Martinil on ilmunud ka kaks heliplaati Schuberti ja Liszti loominguga 1998. aastal plaadifirmale Abbas Records ja 2002. aastal Arktosele.
Aastast 2002 töötab Martin Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane. Ta on omandanud bakalaureusekraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis (Royal College of Music) prof. Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis. Aastal 2020. kaitses Maksim RCM’is doktoritööd teemal „Translating Twenty-First-Century Orchestral Scores for the Piano: Transcription, Reduction and Performability“. Alates 2020. aasta septembrist töötab Maksim kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Maksim on esinenud Eestis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Venemaal ning paljudes Suurbritannia kontserdisaalides. Ta on teinud solistina koostööd orkestritega nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusooperi Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, Narva Linnaorkester, jt ning teinud koostööd dirigentidega nagu Vello Pähn, Nikolai Aleksejev, Paul Mägi, Jüri Alperten, Aleksandr Titov, Anatoli Štšura, Mihhail Gerts ja Risto Joost. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Deal, St Magnus ja Brighton Festival Inglismaal, Järvi festival Pärnus, Rahvusvaheline Mravinski-nimeline Muusikafestival Narvas ning “Klaver”, “Virmalised” ja “Beethoven–250” Tallinnas.
Maksim on pälvinud tunnustust paljudel konkurssidel, sh I preemia Rahvusvahelisel Chopini-nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas (2000) ja I preemia VII Eesti pianistide konkursil (2008). Samuti on ta on 2013. aasta Suurbritannia Kolledživahelise Beethoveni konkursi võitja. 2021. aastal pälvis Maksim Eesti Kultuurkapitalli aastapreemia kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna.
Aastal 2012 moodustatud Foyle–Štšura Duo võitis 2015. aastal Salieri–Zinetti rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Euroopa Beethoveni Klaverühingu duode konkursi. Muusikud on esinenud kuulsates saalides, nagu Concertgebouw Amsterdamis ja Wigmore Hall Londonis, samuti Cervantino festivalil Mehhikos ning New Yorgi kammermuusika festivalil. 2018–19 hooajal ilmusid duo debüütplaadid: The Great War Centenary Hollandi plaadifirma Challenge Records’i jaoks ning Penderecki and Lutosławski viiuli ja klaveri koguteosed Suurbritannia plaadifirma Delphian Records’i jaoks. 2020.–2021. hooajal ilmusid duolt esimesed kaks plaati Challenge Records’i jaoks lindistatud Beethoveni viiulisonaatide tsüklist. Lindistused on saanud kriitikute heakskiidu sellistes väljaannetes nagu BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika.
Ingely Laiv-Järvi (1993) alustas oboeõpinguid 11aastaselt Rakvere Kaurikoolis (õp. Edvin Lips) ning jätkas 2006. aastast Tallinna Muusikakeskkoolis Tulike Looritsa ja Aleksander Hännikäineni käe all. Aastal 2018 lõpetas Ingely Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis prof. Thomas Indermühle oboeklassis bakalaureuse õppe.
Ingely on pälvinud preemiaid mitmetel konkurssidel: I koht ja kaks eripreemiat Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018), II koht telekonkursil „Klassikatähed“ (2018), laureaadikoht kammermuusikakonkursil „In corpore“ (2015), III koht Vabariiklikul Puhk- ja Löökpillimängijate konkursil (2012), I koht Eduard Mednis´i nimelisel konkursil Lätis (2011).
Ingely on osalenud mitmete orkestrite töös nii Eestis kui mujal (Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Württembergische Philarmonie Reutlingen, Staatstheater Karlsruhe, Karlsruhe Kammerorkester, Eesti Festivali Orkester, JSB Ansambel Stuttgartis, Absolute Ensemble, Baltic Sea Philarmonic, Ensemble Voces Musicales). Hetkel töötab Ingely Rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeistrina. Ingely on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Virumaa Kammerorkestri ja Pärnu Linnaorkestri ees. Samuti on ta aktiivne kammermuusikuna.
Ingely Laiv-Järvi on täiendanud end Christoph Hartmanni, Jaques Tysi, Philippe Tondre, Christian Schmitti, Kalev Kuljuse, Eduard Brunneri, Nick Deutschi, Gregor Witti ja Dudu Carmeli meistrikursustel.
Henry-David Varema on hinnatud tšellist, kelle rahvusvaheline karjäär on viinud teda esinema mainekatesse muusikakeskustesse nagu Londoni Wigmore Hall, Pariisi Théâtre du Châtelet, Berliini Philharmonie, Müncheni Herkulessaal, Madridi Auditorio Nacional de Música, Zürichi Tonhalle, Hongkongi City Hall Concert Hall, Tokyo Suntory Hall, Sydney City Recital Hall, Melbourne’i Hamer Hall ja New Yorgi Carnegie Hall Weill Hall. Lisaks sellele on ta üles astunud mitmetel nimekatel festivalidel, näiteks Gstaadis, Rheingaus, Schwarzenbergis, Salzburgis, Schleswig-Holsteinis ja Edinburghis.
Aastatel 2003 kuni 2009 oli ta Berliinis resideerunud rahvusvaheliselt tunnustatud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige. Kvarteti arvukad salvestused, kuhu kuulusid teosed heliloojatelt nagu Lera Auerbach, Ludwig van Beethoven, Alban Berg, Cesar Franck, Dmitri Šostakovitš, Ernst Křenek, Fabian Müller, Aribert Reimann, Alfred Schnittke, Arnold Schönberg, Robert Schumann ja Anton Webern, pälvisid mitmeid mainekaid auhindu, sealhulgas Preis der Deutschen Schallplattenkritik ja ECHO Classic. Eesti muusikat on ta salvestanud nii Eesti Raadiole kui ka plaadifirmadele Warner Classics, Antes ja Dux.
Viimastel aastatel on Henry-David Varema teinud koostööd viiuldaja Mari Polli ja pianist Mihkel Polliga. Triona on nad tegutsenud 2013. aastast alates ja selle aja jooksul andnud kontserte mitmetes esindussaalides, sealhulgas Berliini Konzerthausis ja Hamburgi Elbphilharmonie’s.
Henry-David Varema on töötanud pikka aega ka Rahvusooper Estonia soolotšellistina ning olnud külaliskontsertmeister mitmetes orkestrites, nagu Camerata Nordica Rootsis, Northern Sinfonia Suurbritannias, Müncheni Kammerorkester Saksamaal, Berliini Carl Philipp Emanuel Bachi Kammerorkester ning Aucklandi Filharmoonia Uus-Meremaal. 2014. aastal töötas ta ühe hooaja Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Ta on juhendanud tšello- ja kammermuusika meistriklasse mitmetes Euroopa, USA, Kanada, Brasiilia ja Austraalia ülikoolides ning olnud žüriiliige paljudel konkurssidel, sealhulgas Itaalias toimunud rahvusvahelisel kammermuusika konkursil Premio Trio di Trieste.
Alates 2001. aastast on Henry-David Varema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias tšello- ja kammermuusika õppejõud ning praegu töötab ta akadeemia loometegevuse ja välissuhete prorektorina.
Heigo Rosin (1989) on Eesti esimene löökpillimängija, kes on spetsialiseerunud soolo- ja kammermuusikale. Ta on esinenud Euroopa ja Ameerika kuulsates kontserdisaalides – Carnegie Hall (New York), Tonhalle (Zürich), Gewandhaus (Leipzig), astudes üles nii soolokavadega kui ka solistina mainekate orkestrite ees. 2015. aastal valiti Rosin „!Orpheum Foundation” solistide stipendiaadiks Šveitsis ning samal aastal ka World Percussion Group”i kontsertmeistriks, millega kaasnes 5 nädala pikkune tuur Ameerika Ühendriikides. Alates 2016. aastast on ta Malletechi löökpillide ja Sabian taldrikute ametlik artist.
Löökpillisolistina on Rosin korduvalt üles astunud nimekate orkestritega nagu MDR Leipzig Symphony Orchestra, Riga Sinfonietta, Kiev Soloists, Kymi Sinfonietta, Klaipeda Chamber Orchestra, Belarusian State Symphony Orchestra, Baltic Sea Philharmonic ning loomulikult ka Eesti orkestriparemikuga: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester ning Pärnu Linnaorkester.
Heigo Rosin alustas muusikaõpinguid Põltsamaa muusikakoolis 4-aastaselt klaveri erialal. Klassikaliste löökpillide erialal omab ta kahte bakalaureuse- ja magistrikraadi (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Flaami Kuninglik Konservatoorium) ning solistidiplomit Aarhusi Kuninglikust Muusikaakadeemiast. 2024. aasta kevadel kaitses Rosin edukalt oma doktoritööd Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. 2017. aastast on ta löökpillide õpetaja Tartus Heino Elleri Muusikakoolis, 2022. aastast löökpillide õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning 2024. aastast õpetab Rosin löökpille Tallinna Muusika- ja Balletikoolis.
Rosin on edukalt osalenud mitmetel konkursitel, neist suuremad: Rising Stars Grand Prix 2017 Berliinis II Preemia, DeLinkprijs tänapäevamuusika konkurss 2013 I Preemia (Holland), Yamaha Scholarship Competition 2013 for Percussion I Preemia, Klassikatähed 2013 II Preemia.
Üle kümne aasta karate treenimist on Heigo Rosinale andnud idee kombineerida võitluskunsti liikumised löökpillimängu liikumistega, mis on andnud talle unikaalse mängutehnika, mida on lisaks kuulamisele ka atraktiivne vaadata.
Brita Reinmann lõpetas 2013. aastal Heino Elleri Muusikakooli klassikaliste löökpillide erialal õpetaja Raivo Rebase juhendamisel, sealt edasi jätkus haridustee Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Rein Roosi löökpilliklassis. Alates 2014. aasta sügisest õppis ta Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias (Taani), kus omandas 2017. aastal klassikaliste löökpillide erialal bakalaureuse kraadi Henrik Knarborg Larseni juhendamisel. 2021. aasta sügisel alustas Brita Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias magistriõpinguid klassikaliste löökpillide erialal, kus tema juhendajateks on Vambola Krigul ja Heigo Rosin.
Brita on osalenud J. Bridgeri (Rootsi), G. Zuberi (USA), D. Bergi (Rootsi), R. Waringi (USA/Norra), P. Jenseni (Taani), M. Rousi (Soome), jt meistrikursustel ning on end täiendanud Elizabeth Notti (Venezuela) raamtrummi kursusel ja arendanud end flamenko valdkonnas cajonil Zsolt Bánhalmi (Ungari) käe all. Brita on osalenud vabakutselisena mitmete orkestrite ja ansamblite töös, sealhulgas Tallinna Kammerorkester, Läänemere Filharmoonikud, Aarhusi Sümfooniaorkester, Faces Ensemble, Tallinna Uue Muusika Ansambel, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Duo Complemento jt. Lisaks on ta solistina esinenud Elleri Sümfonieti, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ees. Brita on töötanud löökpilliõpetajana Räpina Muusikakoolis (2018-2023) ja Põltsamaa Muusikakoolis (2019-2021) ning alates 2023. aastast õpetab ta Keila Muusikakoolis.
