Klassika on Moes
Menu
Liis Jürgens on mitmekülgne loovisik, kelle huvid võib jagada kolme suunda – helilooming ja improvisatsioon, klassikaline interpretatsioon harfil ning heli ja liikuvat pilti (animatsiooni) ühendav looming ja uurimused.
Liis Jürgensi helilooming hõlmab teosteid väga erinevatele koosseisudele alates sooloinstrumendist, häälest ja elektroakustikast kuni koori ja sümfooniaorkestrini. Heliloomingut on ta õppinud Mati Kuulbergi, Alo Põldmäe ja Helena Tulve käe all ning osalenud mitmetes meistriklassides, mida juhendasid Eino Tamberg, Erkki-Sven Tüür, Salvatore Sciarrino, Rafael Reina Camara, Daniel Schnyder, Georg Friedrich Haas jpt. Liis Jürgensi teoseid on ette kandnud näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Esbjerg Ensemble, Una Corda, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Keelpillikvartett Prezioso, Risto Joost, Paul Mägi, Kaisa Roose, Iris Oja, Mihkel Poll, Oliver Kuusik, Kristi Mühling ja Kadri-Ann Sumera jpt nii meil kui mujal.
Vabaimprovisatsiooni praktiseerib Liis Jürgens aastast 1999, tema juhendajateks selles vallas on Taavi Kerikmäe, Anto Pett ja Anne-Liis Poll.
Liis Jürgensi tegevus harfimängijana on laiahaardeline, ulatudes soolokontsertidest ja improvisatsioonilisest tegevusest kuni orkestrimänguni. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia harfi eriala magistriõppe (2009) ja töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (2007–2017). Ta on teinud koostööd pea kõigi eesti orkestritega, ning osalenud rahvusvaheliste orkestrite töös. Ühtlasi on Liis Jürgens hinnatud kammermuusik, kes on teinud kaasa erinevates klassikalise, jazz- ja improvisatoorse muusika projektides, ta on ansambel Una Corda asutajaliige.
Huvi visuaalkunstide ja muusika sidumise vastu on Liis Jürgensi viinud ennast täiendama Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna magistriõppesse (2012–2015). Alates 2017. a sügisest jätkab ta samateemalisi õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppe heliloomingu suunal.
Keelpillikvartett M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Neli tunnustatud interpreeti moodustasid 2021. aasta alguses koosluse, mille sihiks on pakkuda eredaid ja sisukaid tõlgendusi kvartetimuusika klassikast, ent ka tutvustada vähem tuntud teoseid ning Eestist pärit heliloojate värsket uudisloomingut. Enamus kvarteti liikmetest on erinevates koosseisudes (duo, trio ja kvartett) ühiselt mänginud ligemale kümme aastat, aga otsustava impulsi stabiilse keelpillikvarteti loomiseks andis Eesti Kultuurkapitali kammeransamblite residentuuriprogrammi algatus, mille esimesse kaheaastasesse programmi valis Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital osalema keelpillikvarteti M4GNET. Residentuuriga soovib Kultuurkapital toetada ansamblite loomist, pakkuda võimalusi koostööks mänedžeriga ja täiendada repertuaari läbi uute teoste tellimise. M4GNETi mõlemad viiuldajad mängivad haruldastel keelpillidel. Rariteetsed pillid on interpreetide kasutusse andnud Eesti Pillifond. Möödunud aastal võitis ansambel esimese preemia Poolas (Krakówis) korraldatud rahvusvahelisel kammermuusika konkursil KraCamera 2021. Ansambel on valitud osalema rahvusvahelises programmis Le Dimore del Quartetto.
Kvartetti kuuluvad:
Robert Traksmann (I viiul)
Katariina Maria Kits (II viiul)
Mart Kuusma (vioola)
Siluan Hirvoja (tšello)
Mati Mikalai on eesti pianist ja pedagoog. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (Reet Vanaselja, Lembit Orgse, prof Bruno Lukk, 1990), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (prof. Bruno Lukk, Ivo Sillamaa, Lauri Väinmaa, 1995), omandanud EMTA magistrikraadi (prof Peep Lassmann, 2002) ning doktorikraadi (2009). Lisaks on ta täiendanud end tunnustatud pianistide Liisa Pohjola, José Ribera ja Lazar Bermani meistrikursustel. Mati Mikalai on pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil Kilis Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide konkursil (1994). Ta on esinenud solistina orkestrite ees paljudes Eesti linnades, lisaks mitmel pool Euroopas (Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Vemnemaal). Tema soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Liszti ja Beethoveni ning eesti heliloojate (Tüür, Mägi, Tubin) klaverimuusika. Mati Mikalai on olnud pikaajaline pedagoog ja klaveriosakonna juhataja TMKK-s. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötab ta õppejõuna 2000. aastast (alates 2015 osakonna juhatajana, alates 2017 klahvpilli õpperühma juhina). Mati Mikalai on tegev paljudes kammermuusikakoosseisudes. Tema pikaajalised ansamblipartnerid on olnud Kai Ratassepp, Olga Voronova, Indrek Vau, Arvo Leibur, Virgo Veldi, Kalev Kuljus, Silver Ainomäe, Pärt Tarvas, Leho Karin jpt.
Rein Rannap on armastatud eesti pianist, kelle nimi ei vaja tutvustamist ilmselt mitte ühelegi eestlasele. Stiilipiire ületava loomingu tõttu on teda raske lahterdada ning tema sulest on pärit nii postmodernset heliloomingut kui ka igihaljaid laule. Just sel samal põhjusel kõnetab ta ka kõige erinevamat publikut, alates klassikalise ja lõpetades popmuusika armastajatega. Sarnaselt mitmekülgne on ka Rannapi haridustee. Nii sai ta esmase hariduse klassikalise pianistina kõigepealt Tallinna ja seejärel Moskva konservatooriumis. Heliloojana kaitses ta viimaks doktorikraadi Los Angeleses Lõuna-California ülikoolis. Teda on tunnustatud ohtrate preemiatega, korduvalt näiteks Kultuurkapitali preemiatega, aga ka näiteks Eesti Muusikanõukogu muusikapreemiaga (2014) ning Pimedate Ööde filmifestivali esimese elutööpreemiaga (2023).
Rannap on esinenud enamikus Euroopa riikides, kõigis USA, Hiina, Kanada, Austraalia ja endise Nõukogude Liidu suurlinnades, korduvalt Saksamaal ja Venemaal, aga ka hoopiski Jaapanis, Uruguays ja Kuubal. Heliloojana on ta kirjutanud kõige erinevamat muusikat: sümfoonilist, ansamblimuusikat, kammer- ja koorimuusikat, filmi ja teatrimuusikat jne. Sama tuntud on Rannap armastatud rokkansambli Ruja juhi ja laulukirjutajana ning nii on tema sulest pärit näiteks sellised legendaarsed lood nagu „Suudlus läbi jäätunud klaasi“ ja „Nii vaikseks kõik on jäänud“. Lisaks sellele, et Rannap on tunnustatud pianist, on ta ka pikaajaline žüriiliige rahvusvaheliselt tuntud lauluvõistlustel. Paljud tema pop- ja rokilaulud on saanud sedavõrd armastatuks, et neid kuuleb regulaarselt nii noorte artistide esituses kui ka näiteks Eesti laulupidudel.
Johan Randvere on oma põlvkonna eredamaid pianiste, keda on tunnustatud oluliste preemiatega ka konkurssidel, näiteks esikoht ja grand prix konkursil „Andrea Baldi“ Itaalias (2014). Samuti hinnati ta samal aastal Pille Lille muusikafondi preemia „Noor muusik“ vääriliseks. Randvere on andnud kontserte näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Vatikanis, Valgevenes, USAs ja Kanadas ning esinenud erinevates koosseisudes sellistel lavadel nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Kaunase filharmoonia suur saal ja Milano Puccini nimeline saal. Randvere on soleerinud mitme orkestri ees, nagu ERSO, aga ka Läti riiklik sümfooniaorkester, Vanemuise sümfooniaorkester ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Ta on esinenud selliste dirigentide käe all nagu Risto Joost, Toomas Vavilov, Paul Mägi, Grigori Soroka, Mihhail Gerts jpt, samuti kuulub Randvere Eesti Klaveriorkestri ja vanamuusikaansambli Heinavanker ridadesse.
Mati Turi on hinnatud ja nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta üles astunud kammerlauljana ning olnud pikka aega Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige. Tema repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni. Mati Turi on lõpetanud H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli (1988) koorijuhtimise erialal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1996) Ants Üleoja dirigeerimise klassis. Ta on täiendanud end laulu alal nii Ervin Kärveti kui ka 2005. aastast alates Jaakko Ryhäneni käe all Soomes. Aastatel 1992–2004 laulis Mati Turi Eesti Filharmoonia Kammerkooris, astudes üles aktiivselt ka solistina. Mati Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere Ooperis (Soome). Vabakutselise lauljana on ta üles astunud lisaks veel Soome Rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Stuttgarti Ooperis, Rahvusooperis Estonia, Teatris Vanemuine ning teinud kaasa Inglise Opera Northi, Longborough Festival Opera ning Nargen Opera lavastustes. Kammermuusikuna on Mati Turi kauaaegseks partneriks olnud pianist Martti Raide, kellega koostöö algas 2007. aastal. Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal. Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära!“ (2007), Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012), Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna (2014) Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“ (Rahvusooper Estonia) ja Georg Otsa nimelise auhinna (2018).
Toomas Vavilov on õppinud Eesti Muusikaakadeemias klarnetit ja hiljem dirigeerimist. Ta on mänginud ERSO-s, töötanud samas dirigendina ja juhatanud arvukalt kontserte.
Alates 2001. aastast on ta EMTA õppejõud ja praeguseks klarneti-, dirigeerimis- ja kammermuusika professor. Klarnetimängu propageerijana on ta juhatanud suvekursusi, taaselustanud 2008. aastal Eesti puhkpillimängijate konkursi, soleerinud Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias jm, mänginud NYYD Ensemble’is ja hiljem YXUS Ensemble’is, esinenud solistina mitmete orkestrite ees (ERSO, Tallinna Kammerorkester, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, Tampere Sümfooniaorkester, Läti Kammerorkester, Põhja-Saksa Raadio orkester jpt). Juhatanud Eesti orkestreid, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio koori. Toomas Vavilov sai 2001. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, 2005. aastal interpreedi aastastipendiumi ning 2019. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. Toomas Vavilov on Eesti Kaitseliidu Nõmme Malevkonna Raketirühma jaoülem. Hobid: kirjandus, pianismi ajalugu, atleetvõimlemine ja pikamaajooks.
