Klassika on Moes
Menu
Mati Mikalai (klaver)
Kavas:
Claude Debussy (1862–1918) – Bergamo süit
Paul Hindemith (1895–1963) – Süit 1922: Marss, Nachtstück., Ragtime
Alberto Ginastera (1916–1983) – Kolm Argentiina tantsu
Mati Mikalai on esinenud solistina orkestrite ees nii Eestis kui mitmel pool Euroopas. Tema soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Liszti ja Beethoveni ning eesti heliloojate klaverimuusika. “Klassika on Moes” kontserdil esitab ta armastatud prantsuse helilooja Claude Debussy kuulsat “Bergamo süiti”, mille üks osa “Kuuvalgus” on küll kõigi muusikasõprade poolt teada tuntud. Lisaks kuuleb kontserdil argentiina helilooja Alberto Ginastera kolme “Argentiina tantsu” ning 1922 aastal kirjutatud saksa helilooja Paul Hindemithi süiti, mille äärmiste osade inspiratsiooniks on stiliseeritud moetantsud fokstrott ja ragtime.
Liis Jürgens (harf)
Kavas eesti ja prantsuse muusikat harfile:
Johann Sebastian Bach (1685–1750) – I Süit BWV 1007 – Prelüüd (harfile Liis Jürgens)
Alphonse Hasselmans (1845–1912) – Allikas op. 44
Lauri Jõeleht (1974) – Stella Matutina (harfile Liis Jürgens, versiooni esiettekanne)
Claude Debussy (1862–1918) – Arabesk
Pärt Uusberg (1986) – Loviisa meeleolu (harfile Liis Jürgens)
Henriette Renié (1875–1956) – Legend
Arvo Pärt (1935) – Variatsioonid Arinushka tervekssaamise puhul
Liis Jürgens (1983) – Vabaimprovisatsioonid
Kontserdile on pealkirja andnud prantsuse imelapsest harfimängija, helilooja ja harfiinnovaatori Henriette Renié teos “Legend”, mille autori nimi sai ise sünonüümiks legendile. Kavas on veel teisegi prantsuse harfikoolkonna eestvedaja Alphonse Hasselmansi kontsertetüüd “Allikas”, kõrvuti eesti heliloojate harfipaladega, mille hulgas Lauri Jõelehe “Stella matutina” (“Koidutäht”) harfiseade esiettekanne. Muusikalise teekonna seovad ühte palad Arvo Pärdilt ja Pärt Uusbergilt ning Liis Jürgensi improvisatsioonid.
Toomas Vavilov (klarnet)
Johan Randvere (klaver)
Mis asi see “trost” siis õieti on? Kui kiirelt võivad liikuda pianisti sõrmed klaveriklahvidel? Mis on kõige tuntum lugu klarnetirepertuaarist?
Sellest kõigest saad teada koguperekontserdil “Trost ja klahv”. Hinnatud klarnetist Toomas Vavilov ja pianist Johan Randvere on kokku pannud spetsiaalse kontserdikava, kus avastamisrõõmu on kogu perele.
Robert Traksmann (viiul), Katariina-Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola), Siluan Hirvoja (tšello)
Kavas:
Erkki-Sven Tüür (1959) – Keelpillikvartett nr 1 (Urmas Kibuspuu mälestuseks)
Katharina Schmauder (1994) – Skin
Ludwig van Beethoven (1770–1827) – Keelpillikvartett op. 59 nr 1 F- duur
Noor ja tarmukas Keelpillikvartett M4GNET pakub oma kontserdiga sisukaid tõlgendusi ja mõnusat avastamist kvartetimuusikast erinevatest ajastustest. 1808. aastal Viinis esmakordselt ette kantud Ludwig van Beethoveni Keelpillikvartett op 59 kuulub klassiku keskmisse loomeperioodi, eesti tipphelilooja Erkki-Sven Tüüri esimene keelpillikvartett ( loodud 1985), mis on pühendatud teatrilegend Urmas Kibuspuule ja kus võib kuulda helilooja iseloomulikku helikeelt. Tänast heliloomingut iseloomustab kavas Saksa noore naishelilooja ja viiuldaja Katharina Schmauder (sünd 1994) teos Skin.
Mati Turi (tenor)
Rein Rannap (klaver)
Kavas Rein Rannapi laululooming.
Klassika on Moes festivali lõpetab armastatud helilooja ja pianisti Rein Rannapi ja Ott Arder lastelauldest koosnev kontserdikava. Need laulud on loodud põhilised 1980. aastatel Ott Arderi luuletustele (ja välja antud CD-l “Maasikad”), kuid kavas on ka uuemaid lastelaule.
Toomas Vavilov on õppinud Eesti Muusikaakadeemias klarnetit ja hiljem dirigeerimist. Ta on mänginud ERSO-s, töötanud samas dirigendina ja juhatanud arvukalt kontserte.
Alates 2001. aastast on ta EMTA õppejõud ja praeguseks klarneti-, dirigeerimis- ja kammermuusika professor. Klarnetimängu propageerijana on ta juhatanud suvekursusi, taaselustanud 2008. aastal Eesti puhkpillimängijate konkursi, soleerinud Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal, Belgias, Austraalias jm, mänginud NYYD Ensemble’is ja hiljem YXUS Ensemble’is, esinenud solistina mitmete orkestrite ees (ERSO, Tallinna Kammerorkester, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester, Tampere Sümfooniaorkester, Läti Kammerorkester, Põhja-Saksa Raadio orkester jpt). Juhatanud Eesti orkestreid, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Läti Raadio koori. Toomas Vavilov sai 2001. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, 2005. aastal interpreedi aastastipendiumi ning 2019. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. Toomas Vavilov on Eesti Kaitseliidu Nõmme Malevkonna Raketirühma jaoülem. Hobid: kirjandus, pianismi ajalugu, atleetvõimlemine ja pikamaajooks.
Mati Turi on hinnatud ja nõutud tenor nii Eestis kui ka välisteatrite lavadel. Tema repertuaari kuulub rikkalik valik ooperirolle ja oratooriumite sooloosi, samuti on ta üles astunud kammerlauljana ning olnud pikka aega Eesti Filharmoonia Kammerkoori liige. Tema repertuaar hõlmab muusikat barokist eesti nüüdisheliloojate teosteni. Mati Turi on lõpetanud H. Elleri nim. Tartu Muusikakooli (1988) koorijuhtimise erialal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (1996) Ants Üleoja dirigeerimise klassis. Ta on täiendanud end laulu alal nii Ervin Kärveti kui ka 2005. aastast alates Jaakko Ryhäneni käe all Soomes. Aastatel 1992–2004 laulis Mati Turi Eesti Filharmoonia Kammerkooris, astudes üles aktiivselt ka solistina. Mati Turi rahvusvaheline solistikarjäär ooperilauljana hoogustus 2005. aastal Juhana rolliga Joonas Kokkoneni ooperis „Viimased kiusatused“ Tampere Ooperis (Soome). Vabakutselise lauljana on ta üles astunud lisaks veel Soome Rahvusooperis, Hollandis Enschedes resideerivas Nationale Reisoperas, Chemnitzi Teateris Saksmaal, Stuttgarti Ooperis, Rahvusooperis Estonia, Teatris Vanemuine ning teinud kaasa Inglise Opera Northi, Longborough Festival Opera ning Nargen Opera lavastustes. Kammermuusikuna on Mati Turi kauaaegseks partneriks olnud pianist Martti Raide, kellega koostöö algas 2007. aastal. Igal hooajal on duo toonud publikuni vähemalt ühe uue laulukava. Lisaks Eestile on duo esinenud USA-s, Kanadas, Venemaal ja Saksamaal. Mati Turi on pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002), Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära!“ (2007), Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali preemia (2012), Eesti teatri muusikalavastuse aastaauhinna (2014) Tannhäuseri tegelaskuju kõrgetasemelise vokaalse teostuse eest Richard Wagneri ooperis „Tannhäuser“ (Rahvusooper Estonia) ja Georg Otsa nimelise auhinna (2018).
Johan Randvere on oma põlvkonna eredamaid pianiste, keda on tunnustatud oluliste preemiatega ka konkurssidel, näiteks esikoht ja grand prix konkursil „Andrea Baldi“ Itaalias (2014). Samuti hinnati ta samal aastal Pille Lille muusikafondi preemia „Noor muusik“ vääriliseks. Randvere on andnud kontserte näiteks Eestis, Lätis, Leedus, Itaalias, Vatikanis, Valgevenes, USAs ja Kanadas ning esinenud erinevates koosseisudes sellistel lavadel nagu New Yorgi Carnegie Hall, Vancouveri Chan Center, Kaunase filharmoonia suur saal ja Milano Puccini nimeline saal. Randvere on soleerinud mitme orkestri ees, nagu ERSO, aga ka Läti riiklik sümfooniaorkester, Vanemuise sümfooniaorkester ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Ta on esinenud selliste dirigentide käe all nagu Risto Joost, Toomas Vavilov, Paul Mägi, Grigori Soroka, Mihhail Gerts jpt, samuti kuulub Randvere Eesti Klaveriorkestri ja vanamuusikaansambli Heinavanker ridadesse.
Rein Rannap on armastatud eesti pianist, kelle nimi ei vaja tutvustamist ilmselt mitte ühelegi eestlasele. Stiilipiire ületava loomingu tõttu on teda raske lahterdada ning tema sulest on pärit nii postmodernset heliloomingut kui ka igihaljaid laule. Just sel samal põhjusel kõnetab ta ka kõige erinevamat publikut, alates klassikalise ja lõpetades popmuusika armastajatega. Sarnaselt mitmekülgne on ka Rannapi haridustee. Nii sai ta esmase hariduse klassikalise pianistina kõigepealt Tallinna ja seejärel Moskva konservatooriumis. Heliloojana kaitses ta viimaks doktorikraadi Los Angeleses Lõuna-California ülikoolis. Teda on tunnustatud ohtrate preemiatega, korduvalt näiteks Kultuurkapitali preemiatega, aga ka näiteks Eesti Muusikanõukogu muusikapreemiaga (2014) ning Pimedate Ööde filmifestivali esimese elutööpreemiaga (2023).
Rannap on esinenud enamikus Euroopa riikides, kõigis USA, Hiina, Kanada, Austraalia ja endise Nõukogude Liidu suurlinnades, korduvalt Saksamaal ja Venemaal, aga ka hoopiski Jaapanis, Uruguays ja Kuubal. Heliloojana on ta kirjutanud kõige erinevamat muusikat: sümfoonilist, ansamblimuusikat, kammer- ja koorimuusikat, filmi ja teatrimuusikat jne. Sama tuntud on Rannap armastatud rokkansambli Ruja juhi ja laulukirjutajana ning nii on tema sulest pärit näiteks sellised legendaarsed lood nagu „Suudlus läbi jäätunud klaasi“ ja „Nii vaikseks kõik on jäänud“. Lisaks sellele, et Rannap on tunnustatud pianist, on ta ka pikaajaline žüriiliige rahvusvaheliselt tuntud lauluvõistlustel. Paljud tema pop- ja rokilaulud on saanud sedavõrd armastatuks, et neid kuuleb regulaarselt nii noorte artistide esituses kui ka näiteks Eesti laulupidudel.
Mati Mikalai on eesti pianist ja pedagoog. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli (Reet Vanaselja, Lembit Orgse, prof Bruno Lukk, 1990), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (prof. Bruno Lukk, Ivo Sillamaa, Lauri Väinmaa, 1995), omandanud EMTA magistrikraadi (prof Peep Lassmann, 2002) ning doktorikraadi (2009). Lisaks on ta täiendanud end tunnustatud pianistide Liisa Pohjola, José Ribera ja Lazar Bermani meistrikursustel. Mati Mikalai on pälvinud III preemia rahvusvahelisel pianistide konkursil Kilis Rootsis (1994) ning I preemia vabariiklikul pianistide konkursil (1994). Ta on esinenud solistina orkestrite ees paljudes Eesti linnades, lisaks mitmel pool Euroopas (Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Vemnemaal). Tema soolorepertuaaris mängib olulist rolli impressionistide muusika, samuti Liszti ja Beethoveni ning eesti heliloojate (Tüür, Mägi, Tubin) klaverimuusika. Mati Mikalai on olnud pikaajaline pedagoog ja klaveriosakonna juhataja TMKK-s. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias töötab ta õppejõuna 2000. aastast (alates 2015 osakonna juhatajana, alates 2017 klahvpilli õpperühma juhina). Mati Mikalai on tegev paljudes kammermuusikakoosseisudes. Tema pikaajalised ansamblipartnerid on olnud Kai Ratassepp, Olga Voronova, Indrek Vau, Arvo Leibur, Virgo Veldi, Kalev Kuljus, Silver Ainomäe, Pärt Tarvas, Leho Karin jpt.
Keelpillikvartett M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (I viiul), Katariina Maria Kits (II viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Neli tunnustatud interpreeti moodustasid 2021. aasta alguses koosluse, mille sihiks on pakkuda eredaid ja sisukaid tõlgendusi kvartetimuusika klassikast, ent ka tutvustada vähem tuntud teoseid ning Eestist pärit heliloojate värsket uudisloomingut. Enamus kvarteti liikmetest on erinevates koosseisudes (duo, trio ja kvartett) ühiselt mänginud ligemale kümme aastat, aga otsustava impulsi stabiilse keelpillikvarteti loomiseks andis Eesti Kultuurkapitali kammeransamblite residentuuriprogrammi algatus, mille esimesse kaheaastasesse programmi valis Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital osalema keelpillikvarteti M4GNET. Residentuuriga soovib Kultuurkapital toetada ansamblite loomist, pakkuda võimalusi koostööks mänedžeriga ja täiendada repertuaari läbi uute teoste tellimise. M4GNETi mõlemad viiuldajad mängivad haruldastel keelpillidel. Rariteetsed pillid on interpreetide kasutusse andnud Eesti Pillifond. Möödunud aastal võitis ansambel esimese preemia Poolas (Krakówis) korraldatud rahvusvahelisel kammermuusika konkursil KraCamera 2021. Ansambel on valitud osalema rahvusvahelises programmis Le Dimore del Quartetto.
Kvartetti kuuluvad:
Robert Traksmann (I viiul)
Katariina Maria Kits (II viiul)
Mart Kuusma (vioola)
Siluan Hirvoja (tšello)
Liis Jürgens on mitmekülgne loovisik, kelle huvid võib jagada kolme suunda – helilooming ja improvisatsioon, klassikaline interpretatsioon harfil ning heli ja liikuvat pilti (animatsiooni) ühendav looming ja uurimused.
Liis Jürgensi helilooming hõlmab teosteid väga erinevatele koosseisudele alates sooloinstrumendist, häälest ja elektroakustikast kuni koori ja sümfooniaorkestrini. Heliloomingut on ta õppinud Mati Kuulbergi, Alo Põldmäe ja Helena Tulve käe all ning osalenud mitmetes meistriklassides, mida juhendasid Eino Tamberg, Erkki-Sven Tüür, Salvatore Sciarrino, Rafael Reina Camara, Daniel Schnyder, Georg Friedrich Haas jpt. Liis Jürgensi teoseid on ette kandnud näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Esbjerg Ensemble, Una Corda, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfooniaorkester, Keelpillikvartett Prezioso, Risto Joost, Paul Mägi, Kaisa Roose, Iris Oja, Mihkel Poll, Oliver Kuusik, Kristi Mühling ja Kadri-Ann Sumera jpt nii meil kui mujal.
Vabaimprovisatsiooni praktiseerib Liis Jürgens aastast 1999, tema juhendajateks selles vallas on Taavi Kerikmäe, Anto Pett ja Anne-Liis Poll.
Liis Jürgensi tegevus harfimängijana on laiahaardeline, ulatudes soolokontsertidest ja improvisatsioonilisest tegevusest kuni orkestrimänguni. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia harfi eriala magistriõppe (2009) ja töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (2007–2017). Ta on teinud koostööd pea kõigi eesti orkestritega, ning osalenud rahvusvaheliste orkestrite töös. Ühtlasi on Liis Jürgens hinnatud kammermuusik, kes on teinud kaasa erinevates klassikalise, jazz- ja improvisatoorse muusika projektides, ta on ansambel Una Corda asutajaliige.
Huvi visuaalkunstide ja muusika sidumise vastu on Liis Jürgensi viinud ennast täiendama Eesti Kunstiakadeemia animatsiooniosakonna magistriõppesse (2012–2015). Alates 2017. a sügisest jätkab ta samateemalisi õpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktoriõppe heliloomingu suunal.
Värskelt, 2023. aastal moodustatud Eesti Puhkpillikvintett koosneb viiest tunnustatud Eestis aga ka võõrsil tegutsevast puhkpillimängijast. Kvinteti eesmärgiks on pakkuda sisukaid tõlgendusi nii puhkpillikvinteti klassikast kui vähem tuntud teostest, samuti uudisloomingust. Eesti Puhkpillikvintetti kuuluvad Heili Rosin-Leivategija (flööt), Guido Gualandi (Oboe), Soo-Young Lee (klarnet), Peeter Sarapuu (fagott), Jürnas Rähni (metsasarv).
Henry-David Varema on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi Peeter Paemurru juhendamisel, täiendanud end Müncheni Kõrgemas Muusikakoolis Walther Nothasi tšelloklassis ja Berliini Kunstide Ülikoolis prof Wolfgang Boettcheri käe all ning omandanud doktorikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Aastatel 2003–2009 oli ta Berliinis resideerunud rahvusvaheliselt hinnatud keelpillikvarteti Petersen Quartett liige, mille koosseisus esines ta mainekates kontserdisaalides nagu Carnegie Hall, Wigmore Hall, Müncheni Herkulessaal, Theatre de Chatelet, Zürichi Tonhalle, Sydney Angels Place jm. Ta on olnud külaliskontsertmeister näiteks Müncheni Kammerorkestrites ja Auckland Philharmonia sümfooniaorkestris ning töötanud ühe hooaja Sydney Sümfooniaorkestri tšellorühma abikontsertmeistrina. Kammermuusikuna annab ta regulaarselt kontserte Ivari Ilja, Mihkel Polli, Sten Lassmanni, Anna-Liisa Bezrodny, Triin Ruubeli, Mari Polli, Johanna Vahemärgi ja paljude teistega. Aastast 1997 on Varema töötanud Rahvusooper Estonia orkestri soolotšellistina. 2001. aastast on Henry-David Varema EMTA tšello- ja kvartetiõppejõud (aastast 2016 professor) ning käseoleval ajal töötab ta EMTA loometegevuse ja välissuhete prorektorina.
Johanna Vahermägi alustas oma muusikaõpinguid 6-aastaselt Tallinna Muusikakeskkoolis õpetaja Tiiu Peäske viiuliklassis. 2000. aastal hakkas ta õppima vioolat ning lõpetas Tallinna Muusikakeskooli 2007. aastal kiitusega. Tema õpingud jätkusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õp. Viljar Kuuse klassis ning Centro Internacional de Excelenica de Cuerda instituudis Hispaanias. Bakalaureusekraadi omandas Johanna Hispaanias Aragoni Kõrgemas Muusikakonservatooriumis prof. Avri Levitani klassis ning magistrikraadi kammermuusika eriprogrammis Jeruusalemma Muusika- ja Tantsuakadeemias prof. Roi Shiloahi ja prof. Zvi Plesseri õpilasena. Johanna on osalenud Tabea Zimmermanni, Amihai Groszi, Gilad Karni, Nicolas Chumachenko, Beatrice Muthelet, Haim Taubi jpt meistriklassides ning on esimese koha laureaat rahvusvahelisel solistide konkursil “3. Concurso Internacional de Solistas Illa de Menorca FIDAH” (2011) ning David Gritsi nimelisel keelpillikonkursil Jeruusalemmas (2015). Johannat on kutsutud esinema mitmetele festivalidele, sealhulgas Berliini Muusikafestival, Festival della Valle d’Itria (Itaalia), “Voice of Music” kammermuusikafestival (Iisrael) jpt ning ta on esitanud kammermuusikat interpreetidega nagu Guy Braunstein, Amihai Grosz, Nicolas Chumachenko, Avri Levitan, Roi Shiloah, Alexander Pavlovsky, Zvi Plesser, Ohad Ben Ari, Harri Traksmann, Triin Ruubel, Henry-David Varema, Ivari Ilja, Sigrid Kuulmann, Marko Martin, Riivo Kallasmaa, Leho Karin jpt. Johanna on soleerinud ERSO, European Youth Chamber Orchestra jt orkestrite ees Iisraelis, Itaalias, Soomes ja Eestis. Lisaks on ta andnud kontserte Saksamaal ja Hispaanias ning salvestanud CD RadioBremeni jaoks rahvusvahelise kaasaegse muusika ansambliga “Ensemble Plural” (dir. Fabian Panisello) ning teinud vabakutselise muusikuna koostööd Tallinna Kammerorkestri, ERSO, Vox Clamantise jpt koosseisudega. Johanna on töötanud Barcelona Liceu Ooperiteatris ja Jeruusalemma Sümfooniaorkestris ning käesoleval ajal töötab aktiivse vabakutselise muusikuna Eestis ja välismaal ning vioola- ja kammermuusikapedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Johanna mängib 1650ndast aastast pärineval inglise meistri Thomas Urquharti vioolal, mille on tema kasutusse andnud Eesti Pillifond.
Keelpillikvartett FourEst astus esmakordselt üles 2019. aasta suvel Leigo Järvemuusika Festivali raames, kui Leigo järvede, metsade ning looduse keskel esitati Tõnu Kõrvitsa ja Terry Riley loomingut. Esimesest ülesastumisest sai lisaks koosmängu jätkamisele inspiratsiooni ka edasine repertuaarivalik – suur rõhk kvarteti repertuaaris on eesti heliloojate loomingul ning 20. sajandil loodud keelpillikvarteti muusikal. 2021. aasta lõpus nägi ilmavalgust keelpillikvartett FourEsti ja Rasmus Puuri CD-plaat „Constellations“, kus kõlab helilooja looming keelpillikvartetile. 2022. aasta mais toimusid Tõnu Kõrvitsa autorikontserdid, kus kõlas esmaettekandes FourEsti poolt tellitud Kõrvitsa „Point Nemo“ keelpillikvartetile.
Kvartetti kuuluvad:
Linda-Anette Verte
Egert Leinsaar
Sandra Klimaitė
Theodor Sink.
Keelpillikvartett Prezioso liikmeteks on Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello) ning kollektiiv tegutseb alates 2006. aastast. Kõik neli muusikut on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, kus kvarteti juhendajaks oli Henry-David Varema. Lisaks kvartetimängule on Hanna-Liis, Mari-Katrina ja Helena ka Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri liikmed ning Andreas tšellist Rahvusooper Estonias.
Kvartett on edukalt osalenud mitmetel konkurssidel ja pälvinud auhinnalisi kohti, andnud arvukalt kontserte ning osalenud festivalidel Eestis, Soomes, Venemaal, Hollandis, Saksamaal, Türgis ja Tšehhis. Prezioso on osalenud Petersen Quarteti, Johannes Goritzki, Lydia Mordkovitchi, Lluis Claret, David Takeno, Christoph Poppeni, Paavo Järvi jt meistrikursustel. Samuti on kollektiiv korduvalt osa võtnud The International Holland Music Sessions Summer Academy kursustest, mis kulmineerus kontserttuuriga Hollandis.
Prezioso on olnud mitmete eesti heliloojate uudisteoste esmaesitajaks sh Tõnu Kõrvits, Rein Rannap, Kristjan Randalu, Sven Grünberg, Tauno Aints, Margo Kõlar, Timo Steiner, Mirjam Tally, Mariliis Valkonen jt. Samuti on kvartett andnud kontserte ning teinud salvestusi paljude klassikaliste ja pop-jazz muusikutega: Sven Helbig, Antti Siirala, Kristjan Randalu, Rein Rannap, Hando Nahkur, Toomas Vavilov, Age Juurikas, Henry-David Varema, Mihkel Poll, Pirjo Joonas, Iiris Oja, Maarja Purga, Konstantia Gourzi, Arbo Valdma, Kadri Voorand, Estonian Voices, Erki ja Anna Pärnoja, Mick ja Angeelia Pedaja, Hanna-Liina Võsa, Maarja-Liis Ilus, Ott Lepland, NOËP, Iris Vesik, Maria Listra, Hedvig Hanson, Ele Millistfer, Liis Lemsalu, Peeter Volkonski, Ain Agan, Jaak Sooäär, Andre Maaker, Tõnis Mägi, Pille Lill, Kristjan Järvi, Andres Mustonen jt.
Kvarteti debüütalbum koostöös ERP-iga ilmus 2012. a sügisel, sellel kõlavad Peteris Vasksi, Anton Weberni, Erwin Schulhoffi ja Jaan Räätsa teosed. Prezioso on olnud kaastegev mitmete lauljate, ansamblite ja instrumentalistide heliplaatidel. Koos Hanna-Liina Võsa ja Kristjan Randaluga toodi KUMU auditooriumis lavale muusikaline monolavastus „Viimane monogaamlane“. Olulisel kohal on projekti KAHEKSA raames antud kontserdid ning projektis osalemise tulemusel ilmunud heliplaat, millel kõlavad kaheksa eesti helilooja uudisteost kitarrile ja keelpillikvartetile. Palju on tehtud koostööd dirigent Kristjan Järviga, koos on antud kontserte erinevate ansamblite ja solistidega. Saksa helilooja Sven Helbig pühendas Preziosole uusversiooni oma teosest “Pocket Symphonies”, mis kanti põneva projektina ette koos Hando Nahkuriga kontserdil “Estonia” kontserdisaalis, kus olid ühendatud tervikuks Sven Helbigu ja Max Richteri teosed.
Prezioso salvestatud Peteris Vasksi “Meditatsioon” keelpillikvartetist nr. 4 kõlab populaarsete USA seriaalide “The Young Pope” ja “The New Pope” soundtrackil.
Kvarteti jaoks on olulised nii klassikalist kvartetirepertuaari hõlmavad kontserdid kui ka põnevad koostööprojektid.
Prezioso mängu iseloomustab energilisus, intensiivsus ja nooruslikkus, kuid ka inimlik sügavus ja eetilisus on kvarteti muusikutele väga hingelähedane ja oluline.
Kirill Ogorodnikov on eesti kitarrist, kelle tegevus hõlmab nii kontserte solistina ja ansamblistina kui ka pedagoogitööd. Tema laiaulatuslikku repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist kaasaegse muusikani. Eesti heliloojad René Eespere ja Lauri Jõeleht on talle pühendanud teosed, millest ta on teinud ka esiettekanded ja salvestisi. Kitarrimänguga alustas Kirill Ahtme Kunstide Koolis ja jätkas oma õpinguid Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Tiit Petersoni juures. Ta on on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias Heiki Mätliku juhendamisel ja magistrikraadi mainekas Kölni Muusikakõrgkoolis prof. Gerhard Reichenbachi kitarriklassis. Lisaks on ta end täiendanud mitmete hinnatud kitarriprofessorite meistriklassides. Kirill on rahvusvaheliste konkursside laureaat (Tallinna Rahvusvaheline Kitarrikonkurss ja Gitarrenfestival Gevelsberg Saksamaal) ja esinenud mitmetel festivalidel nii Eestis kui väljaspool (Fiesta de la Guitarra, Pärnu Kitarrifestival, Viljandi Vanamuusika Festival, Tango Port Tallinn, SaitenReise Gitarrenfestival jt). Ta on soleerinud ka orkestri ees, esitades koos Pärnu Linnaorkestriga Heitor Villa-Lobose kitarrikontserdi (2010) ja Gennadi Tanieli kitarrikontserdi (2020, esiettekanne). Ta on esinenud Tallinna Kitarrikvarteti, Ansambel U:, YXUS Ensemble´ jt. ansamblite koosseisus. Harvaesineva pillikooslusega ansambli Duo Telluur koosseisus (inglissarv, kitarr) on nüüdseks esinenud Eestis, Itaalias, Saksamaal ja Venemaal; aastal 2020 ilmus ka duo debüütplaat “Evening Mosaic”. 2021. aastal tunnustati Kirill Ogorodnikovit Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemiaga kõrgetasemeliste kontsertide ja Eesti muusika esitamise eest.
Maksim Štšura on Eesti pianist, helilooja ja muusikateadlane. Ta on omandanud bakalaureusekraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis ning magistrikraadi ja artisti diplomi Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis (Royal College of Music) prof. Gordon Fergus-Thompsoni klaveriklassis. Aastal 2020. kaitses Maksim RCM’is doktoritööd teemal „Translating Twenty-First-Century Orchestral Scores for the Piano: Transcription, Reduction and Performability“. Alates 2020. aasta septembrist töötab Maksim kammermuusika, klaveri ja muusikaajaloo lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Maksim on esinenud Eestis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias, Austrias, Hollandis, Venemaal ning paljudes Suurbritannia kontserdisaalides. Ta on teinud solistina koostööd orkestritega nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Rahvusooperi Sümfooniaorkester, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester, Narva Linnaorkester, jt ning teinud koostööd dirigentidega nagu Vello Pähn, Nikolai Aleksejev, Paul Mägi, Jüri Alperten, Aleksandr Titov, Anatoli Štšura, Mihhail Gerts ja Risto Joost. Ta on esinenud mitmetel festivalidel, näiteks Deal, St Magnus ja Brighton Festival Inglismaal, Järvi festival Pärnus, Rahvusvaheline Mravinski-nimeline Muusikafestival Narvas ning “Klaver”, “Virmalised” ja “Beethoven–250” Tallinnas.
Maksim on pälvinud tunnustust paljudel konkurssidel, sh I preemia Rahvusvahelisel Chopini-nimelisel noorte pianistide konkursil Narvas (2000) ja I preemia VII Eesti pianistide konkursil (2008). Samuti on ta on 2013. aasta Suurbritannia Kolledživahelise Beethoveni konkursi võitja. 2021. aastal pälvis Maksim Eesti Kultuurkapitalli aastapreemia kõrgetasemelise rahvusvahelise kontserttegevuse eest solisti ja kammermuusikuna.
Aastal 2012 moodustatud Foyle–Štšura Duo võitis 2015. aastal Salieri–Zinetti rahvusvahelise kammermuusika konkursi ja Euroopa Beethoveni Klaverühingu duode konkursi. Muusikud on esinenud kuulsates saalides, nagu Concertgebouw Amsterdamis ja Wigmore Hall Londonis, samuti Cervantino festivalil Mehhikos ning New Yorgi kammermuusika festivalil. 2018–19 hooajal ilmusid duo debüütplaadid: The Great War Centenary Hollandi plaadifirma Challenge Records’i jaoks ning Penderecki and Lutosławski viiuli ja klaveri koguteosed Suurbritannia plaadifirma Delphian Records’i jaoks. 2020.–2021. hooajal ilmusid duolt esimesed kaks plaati Challenge Records’i jaoks lindistatud Beethoveni viiulisonaatide tsüklist. Lindistused on saanud kriitikute heakskiidu sellistes väljaannetes nagu BBC Music Magazine, Gramophone ja Muusika.
Peep Lassmann on üks väljapaistvamaid eesti pianiste, kes on hinnatud nii solisti kui ka ansamblipartnerina. Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli Heljo Sepa klaveriklassis, jätkas tema juures õpinguid ka Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1971. aastal. Aastatel 1971–1973 täiendas ta end Moskva konservatooriumi assistentuuris Emil Gilelsi juhendamisel. Peale õpinguaastaid asus Peep Lassmann tööle Tallinna Konservatooriumi, millega ta on seotud olnud tänaseni: algul õppejõud, 1987. aastast klaverikateedri juhataja, aastatel 1992-2017 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor, al 2017 aastast professor.<br><br> Peep Lassmann on esinenud solistina mitmete orkestrite ees, sealhulgas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Moskva Filharmoonia Orkester. Dirigentidest on ta koostööpartneriteks olnud Paavo Berglund, Neeme Järvi, Eri Klas, Nikolai Rabinovitš, Nikolai Aleksejev, Peeter Lilje, Arvo Volmer, Vello Pähn, Paul Mägi, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Vavilov, Juozas Domarkas ja Imants Resnis. Ta on teinud koostööd mitmete Euroopa kammeransamblitega ja tema partneriteks on olnud tuntud muusikud maailma eri paigust (Marianne Boettcher, Aaron Rosand, Yosif Feigelson, Michel Lethiec, Lionel Lhote, David Grimal, Raphale Wallfish, Mati Palm, Jüri Gerretz jpt). Peep Lassmann on esinenud andnud meistrikursusi ning osalenud konkursside žüriis paljudes Euroopa, Ameerika ja Aasia riikides. Peep Lassmanni repertuaaris on 17 klaverikontserti, lisaks suur hulk soolo- ja kammerteoseid. Erilisel kohal repertuaaris on Olivier Messiaeni klaverimuusika olles teoste „Vingt regards sur l’Enfant Jésus” ja „Catalogue d’Oiseaux” esmaesitaja Eestis. Samuti on oluline koht tema repertuaaris Eesti muusikal. Ta on mitmegi teose esmaettekandja. Lassmann on hulgaliselt klaverimuusikat salvestanud Eesti Raadios, samuti Moskva ja Rootsi raadios. Tal on ilmunud 6 LP (Melodia), soolo CD „Eesti klaverimuusika” (Eres, 1994) Lisaks koos bassi Mati Palmiga on välja antud CD „Eesti ja itaalia laule esitab Mati Palm” (Kuldklassika, 2002) ja tema esitusi on ilmunud erinevatel kogumikplaatidel (näiteks Jaan Räätsa „24 eesti prelüüdi” op. 80 plaadil „24 Marginalien für 2 Klaviere op. 68; 24 Estnische Präludien für Klavier op. 80” (Antes, 1996)). Peep Lassmann on EV Riigivapi III klassi ja EV Valgetähe IV klassi ordeni kavaler, Eesti Raadio Aasta Muusik 1989, ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali Aastapreemia 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 1999 ja 2008 ja 2018 a. Eesti Kultuurkapitali elutöö preemia. Aastal 2020 tunnustati Lassmanni Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemiaga kaaluka panuse eest eesti pianismi arengusse.
Seoulis sündinud Soo-Young Lee alustas muusikuteed viiuliõpingutega, klarnetit hakkas ta mängima 12-aaastasena. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe summa cum laude Seouli ülikoolis Dong-Jin Kimi, magistriõppe Grazi Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis professor Stefan Schillingi ja kontserteksamiõppe Detmoldi Muusikakõrgkoolis professor Thomas Lindhorsti juhendamisel.
Alates 2014. aastast töötab Soo-Young Lee Eesti Riiklikus Sümfooniaorkstris klarnetirühma abikontsertmeistrina, aastast 2019. rühma kontsertmeistrina. Ta on mänginud Mahleri Kammerorkestri akadeemias ning esinenud Baieri Raadio SO koosseisus Luzerni Festivalil, samuti Eesti Festivaliorkestri koosseisus, Detmoldi Kammerorkestris ning paljudel rahvusvahelistel festivalidel Seoulis, New Yorgis, Saksamaal, Austrias, Hollandis, Hispaanias, Norras ja Eestis. Klarnetirühma külaliskontsertmeistrina on ta mänginud Šoti Kuninglikus Rahvusorkestris, Madridi Sümfooniaorkestris, Rootsi Kammerorkestris, Walesi Rahvusooperi orkestris, Liverpooli Kuninglikus Filharmooniaorkestris, Põhjamaade Kammerorkestris ja BBC Walesi Rahvusorkestris ning soleerinud Bielefeldi Filharmoonikute, NWD Filharmoonikute, Rumeenia Rahvusorkestri, Korea Filharmooniaorkestri jt ees.
Oma erilise kiindumise tõttu kammermuusika vastu on ta üks kammermuusikaansambli Ensemble Auftakt asutajaliikmetest. 2016. aastal tõid nad Eestis esiettekandele Alban Bergi “Adagio” (kammerkontserdi II osa) ja 2019. aastal saavutas ansambel Budapestis toimunud kammermuusika konkursil I preemia.
Soo-Young Lee on pälvinud I preemia Woohyuni puupuhkpillikonkursil Seoulis (2005), eripreemia Moskva konservatooriumi rahvusvahelisel puhkpilli- ja löökpillikonkursil (2011) ning I preemia Detmoldi Muusikakõrgkooli interpretatsioonikonkursil (2013).
Alates 2016. aastast töötab ta lektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias
Keelpillikvartett M4GNET